Suhtlemine 101

Siiani olen aru saanud, et minu jaoks näitab professionaalsust kõige rohkem suhtlemisoskus. See ei tähenda isegi otseselt seda, et keegi peaks olema väga ekstravertne ja oskama ennast hästi müüa. Need oskused võivad tihti küll kasuks tulla, kuid pigem räägin elementaarsest viisakusest ning üritamine jääda igas olukorras positiivseks. Muidugi on erandjuhtumeid, kus peaks olema ka tõsine ja ehk isegi range, näiteks piiride kehtestamisel, kuid üldjoontes võiks suhtlus teiste kolleegidega olla pigem heatujulisem kui pidevalt vinguda, et miski jälle valesti on (näiteks et väljas lumi jälle sajab või et keegi pole jälle kohvimasinat puhastanud). Ilmselgelt võib ennast ka vahepeal välja elada lähedasematele kollegidele, aga see võiks olla pigem erand kui reegel.
Viisakas käitumine ja positiivne suhtumine jääb üldiselt väga hästi silma ja paistab kaugele, seega kui on vaja leida inimest, keda edutada või valida, kelle palka tõstetakse, siis on ilmselt neil eelis. Samas kui tööandjal on vaja lihtsalt inimest, kes töö ära teeks, siis pole ta sotsiaalsed oskused nii olulised, eriti kui töö ei hõlma inimestega suhtlemist.

Enda puhul olen leidnud, et kuigi mul pole inimestega suhtlemisel üldiselt probleemi ja üldiselt suudan endast jätta väga toreda inimese mulje, siis ikkagi olen sisemiselt pigem introvert ja inimestega suhtlemine väsitab. Eriti näen seda hetkel IT-kasutajatoes töötamisel, kus suurem osa tööst ongi inimestega suhtlemine, kas siis kasutajatega või teiste kolleegidega, et lahendust leida. Minu ideaaltöö aga oleks pigem ikkagi see, kui saan ise vaikselt nokitseda ja siis vahepeal oma koopast välja pugeda ja ka teistega arutada, et mida saaks paremini teha või kus suunas edasi liikuda.

Arvan, et viisakas suhtlus võiks olla iga inimese au ja uhkus, keegi ei keela sõpradega karmimat nalja teha ja tögada, kuid kolleegide ja ka täiesti võõraste inimestega, näiteks teenindussektoris töötavate inimestega võiks siiski jääda professionaalsele suhtlustasandile. Enda probleeme teiste peal välja elada on lihtsalt kohutavalt ebasünnis ja inimene peaks selle pärast häbi tundma ning see peaks olema sotsiaalselt palju rohkem taunitav kui ta praegu on.