Tuntud naisjuhid IT-s

on

Mida kõrgemale juhtimisredelil astuda, seda vähem leidub neil ametikohtadel naisi. Ühe 2020. aasta uuringu järgi oli tugitöötajate naiste osakaal 47%, kuid tippjuhtide seas oli see vaid 23% (1). Selle tõttu võtsin endale seekord eesmärgiks rääkida naisjuhtidest.


Lisa Su on alates 2014. aastast AMD president ja tegevjuht. Ta karjäär sai hoo sisse tegutsedes IBM-is juhtivinsenerina järgmise põlvkonna mikroprotsessorite väljatöötamise vallas. Ta on ise öelnud, et projektijuhtimine pole tema jaoks kunagi keeruline olnud, pigem just pehmem osa juhtimisest. Karjääri alguses olevat ta ülemus küsinud: "Lisa, kas sa räägid oma inimestega?". Ta vastas, et muidugi räägib. Ülemus küsis siis uuesti: "Kui tihti?" "Koguaeg." "Aga kas sa kunagi küsid neilt, kuidas nad ennast tunnevad?" "Kas ma peaksin siis seda küsima?"(2).

Su arust oli tegemist väga veidra küsimusega, ta ei eeldanud, et keegi temaga räägiks millestki muust kui tegemisel olevast tööst ja arvas, et kõiki tuleks samamoodi kohelda. See vestlus oli aga hea viis ärkamiseks, et hea juhina töötamiseks on vaja oma meeskonnaga suhelda ja aru saada, mis neid tööle ajendab. Selleks on vaja igat töötajat võtta kui indiviidi ning mõelda, mida neil on eduks vaja ning kuidas neid juhtima peab. Su on endale eesmärgiks seadmud väga kõrged standardid ja ootused, võttes ette midagi väga rasket või tähtsat ning liikudes siis koos tiimiga lahenduse poole.

Tundub, et Lisa Su on hea näide nii juhist (leader) kui ka treener/juhendajast (coach), tuues oma hea juhitööga AMD välja suurest majanduslikust langusest. Kui 2012. aastal kaotas AMD lausa 1 miljardi jagu, mis nullis ära mitme aasta kasumi, siis aastaks 2017 oli AMD jõudnud tagasi kasumisse 5,33 miljardiga (3). Kindlasti on selle taga meeskonnatööd soodustav õhkkond ning Lisa järeleandmatu siht paremuse poole.


Ginni Rometty on olnud IBM president, tegevjuht ja esimees juba aastast 2012. Ta on olnud mitmes "Kõige mõjuvõimsamate" listis ja oli Fortune 2012. aasta listi esinumber. Tal on olnud keeruline ülesanne IBM tegevjuhina tuua üle 100 aasta vanune firma tänapäeva, fokusseerides rohkem pilvandmetöötlusele ja kognitiivsele tehnoloogiale. Selle tõttu on ta ka lasknud töölt lahti tuhandeid inimesi aladelt, mis on oma aja ära elanud ning palganud selle asemele tuhandeid inimesi uute tehnoloogiasuundade töökohtadele. Kõikide muutuste ja lisaks ka koondamiste tõttu on ta sattunud ka tihti kriitikute küünte alla, kes on avaldanud kahtlust ta juhioskustes (4).

Rometty juhtimisstiil on väga riskialdis, liigitades ta arengumootori (change agent) rolli alla. Kohe peale tegevjuhi rolli saamist keskendus ta töötajate motiveerimisele ja suunamisele, mis on siiani väga hästi töötanud. Pidev eneseuuendus pidavat olema kõikide IBM töötajate mantra, mis pärineb Ginni Romettylt. Lisaks arvab Rometty, et andmed on tulevik. "20% maailma andmetest on leitav. Kõik võivad selle 20%-ni jõuda. Kuid 80% maailma andmetest on see, kust minu arust on päris kuld, olgu see siis kümnendeid lepingute sõlmimist, tasustamist, kliendikogemust, laenuriske - see on kõik seotud klientidega. Seda ei tohiks jagada. See on kuld" (5)

Comments

Post a Comment