Eesti ühiskonna arengukava 2020 jättis päris korraliku ja läbimõeldud kirjatüki mulje. Pole ise küll nii väga kursis kõikide teemadega, mis seal arutati, kuid tundus, et taustatöö oli tehtud hästi ja ka eesmärgid olid pandud korralikud, mitte liiga kõrged, aga samas piisavalt, et pingutada. Eriti jäid silma just järgmised kaks punkti:
- Aasta-aastalt osalevad inimesed üha aktiivsemalt avalike otsuste tegemisel ja teenuste loomisel, ka vabatahtlik tegevus ja ühiskondlikud algatused on tõusuteel. IKT on pakkunud selleks häid võimalusi, sealhulgas kogukondade loomiseks, koostöö tegemiseks ning uuteks edemokraatia katsetusteks.
- Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest.
Esimese kohta tundub, et see on tõesti läinud läbi. Sellised saidid nagu petitsioon.ee ja rahvaalgatus.ee on vähemalt minu arvates päris populaarsed ja on Riigikokku arutamisele viinud päris mitmeid olulisi teemasid. Lisaks on huvitav näha, et kuidas inimeste arvamus jaguneb, sest tihti on teravamate küsimuste puhul nii poolt- kui vastupetitsioon, mis võimaldab silma peal hoida ühiskonna üldistel hoiakutel. On hea meel näha, et esiteks on petitsiooni enda tegemine kerge ja selle jagamine mugav, lisaks ka allkirjastamine ise väga lihtne. Praktiliselt igaüks saab sellega hakkama ja seetõttu on ilmselgelt ruumi ka naljafiltri läbi sotsiaalse kommentaari jaoks, näiteks rahvaalgatus nimega Rahvaalgatus: Tasuta helikopterisõidud endistele ja tänastele kommunistidele!, mille sooviks on "pakkuda vapratele endistele kommunistidele tasuta helikopterisõite Soome lahe kohal, et nad võiksid iga kell nautida kodumaa ilu kõrgelt vee kohalt vaadates. Nõndaviisi lendava kommunisti kõrval istub riiklik reisisaatja-suitsiidinõustaja, kes terve reisi vältel kirjeldab talle kommunistide kuritegusid ja soovitab ühiskonna hüvanguks vabatahtlikult alla hüpata.".
Kui palju nendest petitsioonidest ja rahvaalgatustest ka reaalselt midagi muudab, on juba teine asi, kuid kindlasti tekitab see meediakära ja juhib tähelepanu asjadele, millest inimesed rohkem hoolivad.
Targa tarbija kohta aga ei ole ma nii positiivselt meelestatud. Töötades ise (küll alles 1,5 kuud) IT-kasutajatoes, siis võin julgelt öelda, et siiamaani kehtib sarjast "The IT Crowd" kõlama jäänud lause, et "Have you tried turning it off and on again?". Väga paljusid probleeme lahendab kas programmi või seadme lihtne restart ning kuigi osad on sellega juba väga hästi kursis, eriti noorem põlvkond, siis jääb arvutikasutamine mõne jaoks ikkagi väga frustreerivaks tegevuseks ning seda tuleb siis vahetevahel ka kellegi peal välja elada.
Koroonapiirangud on kindlasti suurendanud erinevate kullerteenuste ja e-poodide kasutamist, kuid olgem ausad, paljudele käivad need teenused ikkagi korralikult rahakoti pihta, nii et mugavus ei kaalu majanduslikku poolt üle. Lisaks on inimesed ikkagi harjunud ise poes käima ja siis mõtlema, et mida täpsemalt kodus vaja oligi. Või siis teise variandina see, et kuna poed on nii kaua lahti, siis minnaksegi ainult piima järgi, selle asemel et käia poes ainult korra või paar nädalas.
Usun, et ka tarkade majade vastu poleks paljudel midagi, kuid mina siiski kahtlen, et keskmise palgaga ning keskmiste teadmistega on võimalik sellist asja praegu ette kujutada keskmises Eesti peres. Lisaks puudutab see nutimaja teema ka kindlasti infojagamise teemat, et kas ikkagi oleme kindlad, et mida need seadmed jälgivad ja millist infot maha müüvad. Usun, et liigume küll tarkade majade suunas, kuid mismoodi see täpsemalt välja hakkab nägema, näitab vaid aeg.
Comments
Post a Comment