Kas me tegelikult mõistame sotsiaalmeedia tagamaid?

Sotsiaalmeedia on veebil põhinevad suhtlusvahendid, mis võimaldavad inimestel läbi teabe jagamise ja tarbimise suhelda, kusjuures informatsiooni peab olema võimalik kiirelt, tõhusalt ja reaalajas jagada.

„Sotsiaalmeedia“ on lai termin, mis hõlmab väga erinevaid sotsiaalseid tegevusi pakkuvaid veebilehti. Näiteks võimaldab Twitter inimestel teistega lühidalt oma mõtteid või elusündmusi jagada. Facebook seevastu on aga täisväärtuslik sotsiaalvõrgustik, kus saab jagada fotosid, uuendusi oma elust, osaleda üritustel ja palju muud.

Leian, et üleüldiselt on uue meedia vormidest just sotsiaalmeedia mõjutanud kõige rohkem seda, kuidas ja millist meediat me tänapäeval üldse tarbime ja millised on kõige populaarsemad lahendused. Inimesed on ikkagi sotsiaalsed olendid ning meile on praktiliselt loomuomane sotsiaalsete normide järgi käituda, seega kui suurem osa su suhtlusringkonnast tarbivad või kasutavad teatud tüüpi meediat, siis on suur võimalus, et ka sa ise langed samasse auku. 

2020. aasta lõpuks oli sotsiaalmeedia "kuninga" Facebooki aktiivseid kasutajaid praktiliselt 2,8 miljardit. Kasv on 2008. aasta lõpust saati olnud suhteliselt lineaarne ning ei näitagi kahanemise märke. Kuna sotsiaalmeedia kasutamine on üldiselt tasuta, siis ei saa ikkagi paljud inimesed aru, et praeguses kapitalistlikus ühiskonnas tähendab see olukord seda, et sa ise oled kaup, mida müüakse. Iga su ekraanipuudutus ja näpuviibe on kirjas ja selle järgi pannakse sinust paika profiil, mille järgi sulle erinevat kaupa müüa või vajadusel ka suunata selle järgi valimistulemusi.

Ühest Oxfordi Ülikooli teadlaste analüüsist selgub, et viimase aasta jooksul on üritanud arvutusliku propaganda meetoditega süstemaatiliselt avalikku arvamust kallutada vähemalt 70 riigi poliitilised parteid või riiklikud agentuurid. Veel kahe aasta eest võis märgata süstemaatilist propagandat ainult 28 riigi veebiruumis. "Ühelt poolt suudavad ajakirjanikud ja teadlased paremini märgata, kui keegi ühismeediaga süstemaatiliselt manipuleerib. Teisalt on paljudes riikides mõistetud, et see on info kontrollimiseks kulutõhus meetod ja selleks leiutatakse üha uusi viise. Arvutuslikust propagandast on saanud digitaalse ökosüsteemi lahutamatu osa," viitas raporti kaasautor Samantha Bradshaw.

Bradshaw märkis, et viimastel aastatel on muutunud arvutuslik propaganda oluliselt professionaalsemaks. Üksikute trollide ja häkkerite asemel pakuvad oma teenuseid riikidele ja parteidele sageli eraettevõtted, kes kasutavad ise odava tööjõuga riikides nagu Filipiinidel asuvaid alltöövõtjaid. Kodanike ja kodanikeühendustega tegid koostööd 30 riigi valitsused. Mõnedes riikides nagu Iisraelis, Tadžikistanis, Aserbaidžaanis ja Venemaal aitasid ühismeediaga manipuleerimisele kaasa noorte- ja üliõpilasühendused.

Bradshaw nentis, et ühismeedias levivad valeuudised ja täppisreklaamid on vaid laiema probleemi veepealne osa. "Kuigi Facebook on muutunud läbipaistvamaks, pole keskkonnas väärinfo levikut soodustavad algoritmid eriliselt muutunud. Teistsuguse ärimudelita on raske näha seda ka tulevikus," viitas teadur.

Lisaks sellele on sotsiaalmeedial üha suurenev roll meie vaimses tervises ja üldises heaolus. Suurbritannias viidi läbi sotsiaalmeedia kasutamise uuring, milles osales 1500 teismelist. Selgus, et Instagram ja teised sotsiaalmeediavõrgustikud on seotud kõrge ärevuse, depressiooni, kiusamise ja hirmuga millestki ilma jääda (FOMO – fear of missing out). Erinevates sotsiaalmeedia keskkondades võivad noored kokku puutuda sisuga, mis nende eale ei vasta. Uuringus on välja toodud, et üle poolte osalenud noortest on erinevatel platvormidel kokku puutunud vihakõne, vägivalla ja pornograafiaga. Need omakorda võivad tekitada negatiivseid tundeid oma keha vastu ja uneprobleeme.

Selleks, et sotsiaalmeedia kasutust kontrolli alla saada, olen ise peale Netflixi dokumentaali "The Social Dilemma" vaatamist piiranud väga korralikult oma mobiilile tulevaid teavitusi, et ei oleks pidevalt tunnet, et jään millestki ilma või et lihtsalt mobiil mu tähelepanu ei hajutaks. Lisaks lülitan üldiselt ööseks oma võrguühenduse üldse välja, vajadusel saavad lähikondlased öösel helistada, kui peaks olema tõeline hädaolukord. Lõpuks võiks veel ise üritada piirata oma sotsiaalmeedia kasutust, pannes kas paika ajalimiidi (nt 15-30 min) või võtta üldse nädalas ühe sotsiaalmeediast vaba päeva, miks mitte isegi mõlemat? Ise pole veel suutnud neid nii omaks võtta, kuid loodetavasti tulevikus saan paremini hakkama.

Viited:

https://veebihai.ee/sotsiaalmeedia/

https://www.statista.com/statistics/264810/number-of-monthly-active-facebook-users-worldwide/

https://novaator.err.ee/986191/raport-uhismeediaga-manipuleerib-sustemaatiliselt-vahemalt-70-riiki

https://peaasi.ee/sotsiaalmeedia-ohud/


Comments